|
LIIV JA VAHT 1 Sai vahustesse lainetesse naisi kord veetud. Me käed on seotud, me arengud on peetud. 2 Kurbuse laine vahu kaldaisse toob. Mu sõber ainult joob, joob ja joob. 3 Kuigi me ei nuta, kõik olnu vääriks pisaraid. Kes hetkega kõik kaotasid. Kes liiga palju said. 4 Mis kord sai kantud sinna liiva ja vahtu on üks maailm. Mille tõusulaine lõi lahku. |
| Leave a Comment: |